Pane ennast kirja sootalgutele 19.-23. augustil või 28.-31. augustil. Enne talgutele registreerumist loe kindlasti läbi talgutesse puutuv COVID-19 info!

Vaata 2020. aasta talgukuulutusi või uuri kalendri- ja kaardivaadet

  • Sootalgud Lääne-Virumaal VII (täistaimetoiduga)

    Sootalgud Lääne-Virumaal VII (täistaimetoiduga) 28.-31. august 2020

    Soo on asendamatu ökosüsteem. Tegemist on ainuvõimaliku elupaigaga turbasammaldele, huulheinale, rabapüüle, jõhvikatele ja paljudele teistele liikidele. Ühtlasi aitavad sood leevendada põuda ja üleujutusi, kuna reguleerivad maastiku veerežiimi. Samuti talletavad ja puhastavad sood suurtes kogustes magevett. Mööda ei saa minna ka pärandkultuurist, kuna paljud endisaegsed taliteed on kulgenud üle rabade ning soosaared on olnud olulisteks pelgupaikadeks.
    Vaata lähemalt

  • Sootalgud Lääne-Virumaal VI

    Sootalgud Lääne-Virumaal VI 24.-27. august 2020

    Igaüks, kes on lugenud Tammsaare “Tõde ja Õigust”, teab kui palju vaeva nägid Andres ja Pearu soode kraavitamisega, muutmaks maastiku talumajandusele sobivaks. Kahjuks aga aitavad kuivendatud sood kaasa inimtekkelisele kliima soojenemisele, sest paiskavad õhku kasvuhoonegaase. Sood on aga ka olulised magevee talletajad ja puhastajad, üleujutuste ja põudade leevendajad ning paljude liikide, näiteks turbasammalde, ainuvõimalikud elupaigad.
    Vaata lähemalt

  • Manilaiu kõretalgud II

    Manilaiu kõretalgud II 20.-23. august 2020

    Võttes arvesse tõsiasja, et kõre on Euroopa kõige väiksem kärnkonn, suudab see tegelane kogu hingest laulu lõõritades uskumatult valju heli tekitada. Kogenematum kõrv võib kõre laulu segi ajada nii mõnegi linnu või putukaga, näiteks öösorri ja roo-ritsiklinnu või kaerasori ja ritsiklastega. Võrreldes varasemate aastakümnetega on kõre laulu nüüdisajal kuulda vaid vähestes paikades. Mis on selle põhjuseks ja kuidas saaksime kõrele talgutega abiks olla?
    Vaata lähemalt

  • Sootalgud Lääne-Virumaal V

    Sootalgud Lääne-Virumaal V 19.-23. august 2020

    Oleme harjunud mõtlema, et meie kodumaal on palju soid - tervelt viiendik kogupindalast. Tegelikult on aga pilt seoses varasemate aastakümnete ulatuslike sookuivendustega oluliselt muutunud ning tänapäeval moodustavad Eesti maastikest sood ca 5%. Soode kuivendamine ei tule aga sugugi kasuks globaalse kliimasoojenemise leevendamisel, sest süsinikku seovad ainult kuivendamata sood. Nõndaks on Eestis asutud mõningaid soid taastama. Miks ja kuidas seda tehakse?
    Vaata lähemalt

Värsket

  • ELFi talgutel on tänavu soode teema-aasta 25. mai 2020

    Juba 2011. aastast alates on ELFi talguhooaeg olnud igal aastal pühendatud ühele kindlale kaitsealusele liigile või kooslusele, et juhtida tähelepanu nende kaitsmise vajalikkusele. Tänavu on järg jõudnud soode kätte ning ELFi 2020. aasta talgud, mis on ühtlasi meie 21. hooaeg, on kuulutatud soode teema-aastaks.
    Loe edasi

  • Värbame uusi vabatahtlikke talgujuhte ja saeministreid 20. veebruar 2020

    Eestimaa Looduse Fond pakub vabatahtlikele suurepärast väljakutset enese proovile panekuks. Kas huvitud loodusest ja soovid anda oma panuse kodumaiste pärandmaastike ning haruldaste liikide säilimisel? Kui sa otsid uusi väljundeid, ei pelga sealjuures teel ette tulevaid raskuseid ning oled valmis inimesi juhtima, siis on meil midagi just Sinu jaoks. Tegutsemine vabatahtliku talgujuhi või saeministri ametikohal on oivaline viis Eesti loodust kaitsta, sealjuures hulganisti uusi sõpru leides ning põnevaid kodumaa paiku väisates.

    Loe edasi


Hoia end kursis