Algab heinategu pärandkooslustel 10. juuli 2013

Käes on heinateoaeg ning Eesti looduskaunitel pärandkooslustel asuvad heina tegema ka mitukümmend usinat looduskaitsetalgulist. Eestimaa Looduse Fondi (ELF-i) suur heinategu algab juba järgmisel nädalal Eesti õierohkemates paikades – Nedrema, Viidumäe ja Laelatu puisniitudel. Oma panuse Eesti looduse mitmekesisuse säilitamiseks saab anda ühtviisi nii looma- ja linnupoegadega arvestava loodussõbraliku heinateoga kui ka vabatahtliku talgutööga.
Heinategu pärandkooslustel on toimunud eelkõige ikka inimeste ja loomade ühisel jõul, kasutades selleks traditsioonilisi töövõtteid ja -vahendeid. Ka ELF-i talgulised hoiavad heinateol traditsioone hinnas. „See on läbi aja olnud sündmus, kus mitmed põlvkonnad koos lähedaste ja sõpradega saavad kokku, võtavad kätte vikatid, rehad ja hargid ning laulu saatel töötavad rõõmuga, et heinad õigeks ajaks küüni alla saada,“ kirjeldab Eestimaa Looduse Fondi talgukorraldaja Paul Hunt.

Pärandkoosluste hooldamisel on pikk ajalugu ning möödunud aegadel on selliste alade pindala olnud kordades suurem. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu töötaja ning taimeökoloog Jaak-Albert Metsoja meenutab hiilgeaegu: „Ülemöödunud sajandi vahetusel oli kõikjal kasutusel pool-looduslikke kooslusi, eelkõige puisniite, mille majandamisel talitleti talupojamõistuse järgi – niideti kord aastas ning pärast seda ka karjatati. Selline mõõdukas inimmõju on kujundanud neile aladele väga liigirikkad taimekooslused, mis on unikaalsed ka maailma mastaabis.“ Eestimaa pärandkoosluste unikaalsust kinnitab fakt, et Laelatu puisniidult on ühe ruutmeetri pealt leitud lausa 76 taimeliiki, mis liigirohkuselt jääb alla vaid Andides kõrguvatele mägikarjamaadele.

20. sajandi jooksul on Eesti pool-looduslike koosluste hulk vähenenud määral, mis ohustab nii koosluste endi kui ka nendega seotud liikide püsimist Eesti looduses. Seega tuleb seada eesmärgiks kõigi säilinud pärandkoosluste säästev majandamine ja võimalikult suures ulatuses ka kasutusest välja langenud pärandkoosluste majandamise taastamine.

Alates tänasest võib heina niitmisega alustada ka PRIA toetusi saavatel pool-looduslikel kooslustel. ELF soovib ka teistele heinategijatele jõudu ja tuletab meelde, et on oluline, et niitmisel kasutatavad tehnikad ei ohustaks heina sees toimetavaid looma- ja linnupoegi, kes võivad kergesti kiirete masinate küüsi jääda – soovitatav on jätta esialgu mõned lapid niitmata, mis pakuksid noortele loomadele varjupaika. Maha niidetud hein tuleks koguda kokku ja võimalusel kasutada ära loomasöödana. Vältida tuleks niitmisviisi, kus masinaga purustatud hein jääb maha.

Peale heinateotalgute on sel aastal tulemas veel üle kahekümne looduskaitse talgu, mis on avatud kõikidele huvilistele. Täpsem teave ja registreerimine aadressil www.talgud.ee.

Lisainfo:
Paul Hunt
ELF-i talgukorraldaja
Tel 520 2530
paul@elfond.ee

Värsket 

  • 2018. a. talguliste tänupeo pildigalerii 10. detsember 2018

    7. detsembril toimus Tallinnas Eesti Loodusmuuseumis ELFi talguliste tänuüritus, kus talgulised ja talgujuhid said taas üksteist näha ja omavahel juttu vesta. Peost võttis osa peaaegu 100 külalist, kellele pakuti majaekskursiooni ja kosutavat kõrvitsasuppi. Ühtlasi jagati auhindu tublimatele talgulistele, talgujuhtidele, saeministritele ja teistele abilistele. Sealjuures võeti kokku talguaasta statistika – kui palju oli talguid ja osalejaid – ning kuulutati välja järgmise talguhooaja teema-aasta. Toreda õhtu jäädvustas fotodele talguline Merja Roostalu.
    Loe edasi

  • Eestimaa Looduse Fondi vabatahtlikud panustasid sel aastal Eesti looduse kaitsesse ligi 8800 töötundi 7. detsember 2018

    Täna tunnustab Eestimaa Looduse Fond (ELF) enda vabatahtlikke, kes tänavu on pühendanud enda aega ja oskusi just Eestimaa looduse hüvanguks töötamisele. Tallinnas toimuval tänuüritusel kiidetakse tublimaid looduskaitse vabatahtlikke ning tänatakse kõiki, kes osalesid vabatahtlikel töödel looduskaitseliselt olulistes Eesti paikades nii loodus- kui ka konnatalgutel mitmesuguseid ülesandeid täites.
    Loe edasi