Sellel aastal on ELF-i talgute fookuses niidurüdi 26. aprill 2013

Täna algab Eestimaa Looduse Fondi (ELF) talgute niidurüdi aasta. Ühe Eesti ohustatuma linnuliigi, niidurüdi kaitsele pühendatud teema-aasta algab väljasõiduga Pärnumaale, kus seltskond loodushuvilisi läheb rüdiretkele seda üliharuldast lindu otsima. Lisaks rüdiretkedele keskendutakse ELF-i talgute niidurüdi aastal inimeste looduskaitseteadmiste täiendamisele ning kutsutakse appi vabatahtlikke, et talgutööde käigus niidurüdi elutingimusi parandada.
„Niidurüdi seisund on väga kriitiline. Tema Läänemere-äärse asurkonna säilimise üks võti on Lääne-Eesti rannaniitude hoidmine ja jätkuv taastamine,“ räägib ELF-i talgukorraldaja Siim Kuresoo. „Seda, kas pesitsevaid rüdisid ka veerandsaja aasta pärast Eesti randadel leidub, näitab aeg, kuid praegu pole kindlasti põhjust seda aja kulgemist käed rüpes oodata. Niidurüdi iga õnnestunud pesitsemine on suure tähtsusega ja talgulised annavad omaltpoolt sellel aastal mitmel rüditalgul parima, et neid tähtsaid sündmusi tihedamalt oleks,“ toob Kuresoo välja ELF-i talgute niidurüdi aasta ühe eesmärgi.

Rüdid on perekond pisikesi väledaid kurvitsalisi, kes on levinud üle maailma. Tänavu keskenduvad ELF-i talgud niidurüdile (Calidris alpina schinzii), kes on rüdide kirju seltskonna ainuke pesitsejast esindaja Eestis. Niidurüdi on levinud Läänemere rannikul, Briti saartel ja Islandil. Tema saatus Läänemere ääres ja Briti saartel viimasel aastasajal pole kiita – mõlema piirkonna kunagisest asurkonnast on järel ainult riismed. Läänemere ääres pesitsevaid rüdisid on kõige enam mõjutanud rannaniitude kinnikasvamine. Siinkandi niidurüdide olulisemad pesitsuspaigad asuvad aga just Eestis ja Taanis. Ehkki rannaniite on viimasel aastakümnel usinasti taastama asutud, ei ole rüdide arvukus veel Eestis tõusule pöördunud. Eestis arvatakse käesoleval ajal pesitsevat vähem kui 200 rüdipaari. Need paarid on peamiselt koondunud kümmekonnale võtmealale Lääne-Eestis ja saartel.

Kuna Eestis pesitsevad niidurüdid on äsja koju saabunud ning teevad ettevalmistusi pesitsemiseks, pole praegu kahtlemata õige aeg rüditalgute pidamiseks, kuna agar talgutamine segab neid kindlasti. Küll aga on paras hetk kõigil, kellel huvi selle põneva liigiga tutvust teha, rüdi tegemisi rannaniitudel ettevaatlikult uudistada, tulles rüdide heade tundjate juhendatud retkedele. Selliseid retki toimub ELF-i talgute niidurüdi aasta raames kolm ning info nende kohta on leitav aadressilt http://talgud.ee/rudi-aasta/retked

Lisainfo:
Siim Kuresoo
ELFi talgukorraldaja
56 469 026
www.talgud.ee

Värsket 

  • 2018. a. talguliste tänupeo pildigalerii 10. detsember 2018

    7. detsembril toimus Tallinnas Eesti Loodusmuuseumis ELFi talguliste tänuüritus, kus talgulised ja talgujuhid said taas üksteist näha ja omavahel juttu vesta. Peost võttis osa peaaegu 100 külalist, kellele pakuti majaekskursiooni ja kosutavat kõrvitsasuppi. Ühtlasi jagati auhindu tublimatele talgulistele, talgujuhtidele, saeministritele ja teistele abilistele. Sealjuures võeti kokku talguaasta statistika – kui palju oli talguid ja osalejaid – ning kuulutati välja järgmise talguhooaja teema-aasta. Toreda õhtu jäädvustas fotodele talguline Merja Roostalu.
    Loe edasi

  • Eestimaa Looduse Fondi vabatahtlikud panustasid sel aastal Eesti looduse kaitsesse ligi 8800 töötundi 7. detsember 2018

    Täna tunnustab Eestimaa Looduse Fond (ELF) enda vabatahtlikke, kes tänavu on pühendanud enda aega ja oskusi just Eestimaa looduse hüvanguks töötamisele. Tallinnas toimuval tänuüritusel kiidetakse tublimaid looduskaitse vabatahtlikke ning tänatakse kõiki, kes osalesid vabatahtlikel töödel looduskaitseliselt olulistes Eesti paikades nii loodus- kui ka konnatalgutel mitmesuguseid ülesandeid täites.
    Loe edasi